Kas devalveerida või mitte?

Möödunud nädalate jooksul on Läti majandus üle terve maailma üllatavalt palju negatiivset kõlapinda saanud, kuid värskeimad uudised annavad põhjust optimismiks. Vaatamata Läti majanduse väga halbadele väljavaadetele on devalveerimishirmud taandumas. Danske Bank’i analüütiku Lars Christenseni sõnul on Läti lati devalveerimispaanika juured Stockholmis. Mitte et ma tahaks vandenõuteooriatesse langeda, kuid selle väite tõesus on üpris suur – Rootsi pankadel oleks väga lihtne Ameerika kinnisvaraturul saadud kaotused Läti nahka ajada. Lisaks sellele pakub devalveerimine head võimalust riigi kinnisvara odavalt kokku osta, sest teatud hetkel majandus ikkagi taastub (selleks ajaks on devalveerimine oma mõju kaotanud ja hinnad tunduvalt taastunud). Optimismi tõstab ka reitinguagentuuri Moody’s teadaanne, et Läti latti tõenäoliselt (lähiajal) ei devalveerita ja ELi majandus- ja rahandusvolinik Joaquin Almunia kinnitus, et EL tahab vältida lati devalveerimist. Viimase avaldusega ei kaasne küll mingeid konkreetseid abinõusid, kuid kahtlemata on see värskendavaks uudiseks kõigile investoritele, kes on lõpmatuseni lugenud kohest devalveerimist lubavaid ülevaateid.

Vast kõige positiivsem on see, et Läti ametiühingud andsid omalt poolt rohelise tule uuele, ligi 11 miljardi kroonini ulatuvale eelarvekärpele. Eelarvekärbete tegemise juures on kahtlemata oluline kodanike toetus, olgugi et tegemist on vastumeelse otsusega.

Läti olukord on vaatamata mõningale rahunemisele siiski väga tume. Eelarveltulude suurendamiseks on Läti valitsus välja pakkunud astmelise tulumaksu, tõstes kõige rohkem teenivate isikute tulumaksumäära 40%-ni. Sellised plaanid võivad paberil head välja näha, kuid olukorras kus riigi tulumaks vähenes esimeses kvartalis ligi 80% ei ole tulumaksu tõstmine ilmselt eriti tulus. [Läti valitsus siiski EI tõsta makse - lisatud 12.06] Viimaste nädalate rahvusvahelist survet arvesse võttes on Läti enneolematult tubli olnud. Loodetavast suudetakse ka devalveerimist vältida.